Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus “Eluoluline”, 2.12.2022-7.01.2023

Muutumatu muutuvatel aegadel

Annabel Napa 08.01.2023 13:40

 

Viimasel ajal on nii mõneski mõttes keeruline olnud. Vohavas segaduses ja uudiste külluses võib olla raske leida orientiire ning inimestel tekib tunne justkui kaoksid nad ümbritsevasse. Tekstiilinäitus “Eluoluline” baseerubki ideel, et kunstnikud mõtestaksid ja tooksid välja selle, mis on kõige olulisem inimese mitmetahulises elus.

Näitusel osalevad nii tuntud loojad Anu Raud, Ülle Raadik, Ilme Rätsep, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Kadi Pajupuu kui ka noored andekad kunstnikud. Paljudes taiestes kajastuvad väga universaalsed motiivid: perekond, mõttekaaslased, kodu, edasiliikumine, ilu leidmine, kogemine, tervis, mis on inimeseksolemise lahutamatud osad. Ühtlasi tulevad välja isiklikud aspektid – tekstiilikunstnikud on välja toonud selle, mis on nende elu keskpunkt.

Aet Ollisaare fovistliku värvikasutusega väljendusrikka gobelääni “Räägitud ja rääkimata jäänud jutud” keskmes on koduaed, kus on aset leidnud palju jutuajamisi nii soojadel suveõhtutel kui ka vaikimist ja kesköist üksindust. Punane laud õunapuu all on tema jaoks sümboliks, mis ühtlasi oma ajatusega kõnetab vaatajat. Tuuli Reinsool on selleks “Pusas” süda, mis on palju läbi elanud, kuid leidnud endas jõudu terveneda ning aidata teistel sama teha. Samuti kõnelevad isikliku prisma kaudu Marilyn Piirsalu tööd “Kurbus” ja “Lohutus”, kus emotsioon on saanud niivõrd kujundliku väljenduse, aga seekord hillitsetud värvigammas – jäädes halli-musta-sinise koloriidi juurde. Kõik need teosed universaalsetel teemadel mõjuvad värsketena, kuna on lähenetud introspektiivselt ja väljendatud vastavalt isikupärasele väljendusviisile.

Omamoodi on näitusel ühendatud nii traditsiooniline kui ka uuenduslik tekstiilis. Pikemalt kasutusel olnud tehnikatele on lisandunud teisigi, nagu print kangal, andes võimaluse luua värskena mõjuva sünteesi olnud ja olevast. Tooksin välja Ilme Rätsepa “Ühenduse loomise”, kus fotolikult kumava rabamaastiku taustalt võib leida eredaid abstraktseid ja graafilisi kujundeid, mis loovad põneva kontrasti nii materjali, teostuse kui ka tonaalsuse poolest. Aasta tekstiilikunstnik 2021 tiitli pälvinud Krista Leesi vana maja seinad žakaarkudumina ühendavad endis sarnast lähenemist, pannes vaataja mõtisklema pärandi väärtuse üle tänases digitaliseeruvas maailmas. Näitusel on mitmeid austusavaldusi tekstiilikunsti traditsioonilisele loomusele, näiteks Tiina Puhkani gobeläänis “Esimesed (I, II, III)” leidub viide Oskar Kallise 1915. aasta “Ussikuninga” märkimisväärsele vaibakavandile, mida peetakse Eesti professionaalse tekstiilikunsti alguseks.

Väljapanekut iseloomustab kindlasti veel kontseptsiooni ja materjali põimitus. See tuleb ehedalt välja Reena Curphey seinatekstiili “Perekond” puhul. Märgviltimise tehnika toob esile tekstiili ainelisuse ja tööle tikitud väärtuste vastupidavuse luues idee ja materjali toimiva terviku. Samamoodi loob Aune Taamal töös “Koosloomine” suurepäraselt materjalikasutuse kaudu efekti, kus organza, puuvilla, siidi, tikandi õrnus ja läbikumavus rõhutavad kerguse ja harmoonia taotlust. Tekstiilil kujutatud tantsivate figuuride liikuvust toetab teose eksponeerimise viis ruumis, mis laseb sel õhuvoogude käes lennelda. Ühtlasi viivad eri kultuurides õnnetoovad ja transformatiivsust markeerivad sümbolid – lootoslill, ristikhein – mõttelõngale, et inimene kujundab oma reaalsust ise ja ka kellegagi koos on võimalik luua ühine elu täis armastust.

Mõnedel juhtudel on lisaks isiklikule puudutatud ka ühiskondlikku tasandit. Birgit Wagneri teos “Kiiremini”, mida ta ise nimetab kraft-performance’iks, seab keskseks loomeinimese kui väärtuse. Viidatakse sellele, et tänapäeva maailmas eeldatakse tehnilist perfektsust, kuid ei mõisteta, et seda ei ole võimalik luua kiirustades. Marin Nooni leidlik ja interaktiivne töö “Elujanu” puudutab samuti igaüht, sest kõiki inimesi ühendab tulevik, mille seemned võivad kuhtuda hooletusse jäetuses või kasvada hoopis lopsakaks roheluseks, kui neid hoole ja armastusega kastetakse. Nähtamatust maailmast saab nähtav tänu tähelepanule, mida sellele loomise hetkel antakse.

Galerii keldrikorruse saalides on Pallase neljanda aasta tekstiilikunstitudengid suhestunud aktuaalse keskkonna säästmise teemaga. “Roheolemine?” on sisult kooskõlas aasta tekstiiliväljapanekuga, rõhudes looduse hindamatule väärtusele. Enamike teoste hoiak on tarbimisühiskonna kriitiline, mida aastanäituse töödes on näha märksa vähem. Lisaks on teise korruse projektiruumis Pallase tekstiiliosakonna kolmanda kursuse üliõpilaste ühine looming “Hinge kaartides”, kus noored kujundlikult ja kolmemõõtmeliselt avavad omi sisekaemusi.

Tekstiilikunsti aastanäitust jääb üldplaanis iseloomustama tasakaalustatud ning loomulik rütm, mis tekib tänu tekstiilides kasutatud materjalidele, tehnilistele lahendustele ja värvigammale, erksad värvilaigud vahelduvad must-valgete ning pastelsemates toonis töödega. Nagu elus eneseski on eredaid hetki ja neid, mis kõnelevad kahvatus gammas, kuid sama intensiivselt oma detailirohkuses. Ekspositsiooni kujundusteljel figureerib Anu Raua elujaatav, südamlik vaip pealkirjaga “Lustlik”, mis tuletab meelde, et elus ei ole vaja kõike liiga tõsiselt võtta ega maksa unustada ka mängurõõmu. Kasutatud toonid baseeruvad looduses leiduval värvirikkusel ja sellisena mõjub klassiku teos eriti maandavalt, tuues keskpõrandale kokku näituse kontseptsiooni.

Tekstiilinäitusest jääb eredalt kõlama see, kui sarnased ja samas erinevad on inimesed. Kokku on toodud nii üldinimlik, meid kõiki ühendav kui ka isiklik, nii traditsioonid kui ka uuendused, nii valgus kui kogu oleva alus kui ka sellele vastanduv pimedus. Kõik need kaunid ja oskuslikud teosed annavad võimaluse keskenduda ümbritsevas sellele, mis annab mõtte elusolemiseks ja milleta ei saaks või ei tahaks olla. Nendele alustaladele keskendumine pole eskapism, vaid toetuspunkti ning edasiviiva jõu leidmine, et toime tulla kõige keerulisega. Parafraseerides Milvi Thalheimi töö kaasteksti valguse kirjeldust, on samuti need südamelähedased pidepunktid ise inimese elus justkui valgus, mis toovad nähtavale selle maailma erilisuse ja ilu.

 

Ühenduse loomine 130 x 180 cm

Share your thoughts